speltanisu on üks vanemaid teravilju, millest on aretatud nisu. spelta kasvatamisest on teateid umbes 9000 aasts tagusest ajast mesopotaamias ja pärsias. spelta oli populaarne kultuur kuni 20. saj alguseni lõuna-saksamaal, prantsusmaal ja šveitsis. seoses maheviljeluse levikuga on spelta taas populaarseks muutunud, kuna sobib ideaalselt mahedalt kasvatamiseks.
speltanisu on tugevama maitsega, kui nisu ning tema toiteväärtus on kuni kaks korda suurem. speltas ja nisus on kaks päämist valku gliadiin ja gluteen, speltanisus on gliadiini rohkem, kui glutreeni, nisus vastupidi. gliadiin on inimesele paremini vastuvõetav ja kergemini seeditav, gluteen on aga tagab küpsetiste paremad füüsilised omadused, kerkib paremini ja struktuur on ühtlasem, selle pärast hakatigi rohkem nisu tarvitama. meie kogemustest võib öelda, et speltaga saab nisu asendada küll ning küpsetiste kvaliteedi üle nuriseda küll ei saa, tuleb lihtsalt katsetada ja õiged nõksud kätte saada 🙂 speltanisu on valgu- ja rasvarikkas, sisaldab hulga b-grupi vitamiine, tsinki, fosforit, rohkesti amiinohappeid ning küllastamata rasvhappeid, arvatakse, et speltast saab organism lüsiini paremini kätte. lüsiin aga on väga oluline amiinohape, mida organism ise ei tooda. lüsiin on vajalik kollageeni, hormoonide, ensüümide ja antikehade tootmisel.
spelta tarvilikud omadused:
on seedimisele hää
alandab kolesteroolitaset
soodustab ainevahetust
kasulik sooltele, ennetades sooltehaigusi
sobib hästi suhkruhaigetel
tugevdab immuunsüsteemi
tugevdab närvisüsteemi
leevendab depressioonide