teraviljast

rukis

kasutame kohalikku rukkisorti „sangaste”, mis on ka hetkel maailmas vanim kasutuses olev rukkisort. meie kogemusel on saab „sangaste” rukkis parima leivajahu !

rukis sisaldab mineraalaineid nagu kaaliumi, magneesiumi, fosforit, rauda ning b-grupi vitamiine.

täpsemalt saab rukki kohta lugeda https://et.wikipedia.org/wiki/Rukis

spelta, ehk speltanisu, ürgnisu, okasnisu

spelta on 9000 a. vana teravili, millest on hiljem aretatud nisu. spelta toiteväärtus on suurem, kui nisul. spelta on inimesele paremini omastatav ning hää seeduvusega, sobib beebidele, lastele, vanuritele, sportlastele taastumisperioodiks. sisaldab rohkesti b-grupi vitamiine, tsinki ja fosforit, väärtuslikke amino- ja rasvhappeid, süsivesikuid ja kiudaineid. terades on kasulikud ained jaotunud ühtlaselt, mis teeb ka püülijahu täisväärtuslikuks. kleepvalk ei ole nisuga võrreldes nii äkiline, st et spelta gluteenis on gliadiini rohkem, kui gluteniini, mis tõttu küpsetised kerkivad vähem, kuid on kergemini seeduv.

oder

oder on eesti alal kõige esimesena kasutusele võetud teravili. odrast tehti odraputru, pruuliti õlut, pandi tangu- ja verivorsti sisse, kõige kuulsam on odrakarask. sisaldab fermente, b-, d-, e- ja a-vitamiine, tsinki, rauda, kaaliumi ja magneesiumi.

rohkem odra kohta https://et.wikipedia.org/wiki/Oder

kaer

sisaldab palju b1 vitamiini, lisaks rauda, kaaliumi, tsinki, magneesiumi, fosforit ja foolhapet. kaeras sisalduv kiudaine on veeslahustuv, see on hää maiuspala sooltebakteritele. lisaks on kaer suur südamesõber 🙂

rohkem kaera kohta https://et.wikipedia.org/wiki/Kaer

tatar

tatar ei ole teravili, aga teda saab kasutada retseptides teravilja asemel. sisaldab b-rühma vitamiine, mineraalainetest rauda, tsinki, kaaliumi, seleeni ja vaske. ei sisalda gluteeni.

nisu

nisu on, oma suure kleepvalgu e gluteeni sisalduse pärast, kõige populaarsem küpsetus teravili. mida rohkem on kleepvalku seda  elastsem tainas saab. nisu gluteen koosneb, põhiliselt kahes valgust,  gluteniin ja gliadiin, gluteniini on rohkem.

rohkem nisu kohta https://et.wikipedia.org/wiki/Nisu

hernes

hernes sisaldab hulgaliselt mineraalaineid: kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, naatriumi ja joodi, lisaks b– ja g-rühma vitamiine, c-vitamiine ja karotiine ning asendamatuid amiinohappeid

põlduba

põlduba on suure valgu- kiudaine- ja proteiinisisaldusega, sisaldab veel rohkesti kaltsiumi, fosforit, tsinki, mangaani, väävlit. tarvitada ainult kuumtöödeldult !

rohelised läätsed:

eestis kasvatatud rohelised läätsed. enne kartuli tulekut olid rohelised läätsed üks põhilisi toite eestlaste toidulaual. läätsed sisaldavad ohtralt valke, mineraale, lahustumatuid ja lahustuvaid kiudaineid , vitamiine(b grupi vitammine) ja mikroelemente nagu kaaliumi, fosforit, magneesiumi, rauda ja tsinki..

kanep

õlikanepiseemned sisaldavad tasakaalus omega 3 ja omega 6 rasvhapeid, e vitamiini, kaaliumi, magneesiumi, fosforit, väävlit, kaltsiumi, tsinki ja rauda.

lina

linaseemnetes leidub rohkesti asendamatuid rasvhappeid, valku, lima- ja kiudaineid, liht- ja liitsuhkruid, karoteene, A-, B-, E-, D-, PP- ja F- vitamiini. seemned on soovitav enne tarvitamist purustada. oluline on hoida seemned kuivas ja enne tarvitamist ei tohi neid leotda, lina sisaldab linamariini, mis niiskuses muutub sinihappeks ning mis on mürgine. soovituslik päevane tarvitatav linaseemnete kogus on 1-2 spl. Õigesti tarvitamisel on tegemist väga kasulike seemnetega !