inimesed tarvitasid metsikut teravilja toiduks juba küttide-korilastena, umbes 12 tuhat aastat tagasi kodustati nisu ja oder, pääle seda algas teravilja võidukäik inimeste toidulaual. tööstuslik valge nisujahu on aga mõjunud teravilja hääle mainele kehvasti, eriti tervislikult toitujate seas. traditsioonilisel kombel vilja jahavatades, aga säilivad kõik teravilja hääd omadused ning organismil on seda kerge omastada. oleme saanud tagasisidet inimestelt, kellele on nisujahu tarvitamine vaevusi tekitanud, on pärast meie tästera nisujahu kasutades ennast hästi tundnud !

rukis

rukis on nagu eestlane, karge ja vintske põhjamaalane. kuigi rukis ei ole meie maal esimene kasvatatud teravili, on temast läbi rukkileiva, saanud sajandite pikkuse ajalooga vili meie toidulaual.

kasutame kohalikku rukkisorti „sangaste”.

sangaste rukki aretas lõuna-eestis asuva sangaste mõisa krahv von Berg, alustades aretustööd 1875 aastal, seades sihiks talvekindluse, kvaliteedi ja pika kõrre, viimast vajati tola ajal katusekatteks. sangaste rukist saab kõige parema leivajahu. sangaste on esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas ning vanim hetkel kasvatatav rukkisort.

meie kogemusel on annab „sangaste” jahvatades parima leivajahu.

rukis sisaldab mineraalaineid nagu kaaliumi, magneesiumi, fosforit, rauda ning B-grupi vitamiine.

täpsemalt saab rukki kohta lugeda https://et.wikipedia.org/wiki/Rukis

spelta, e speltanisu, ürgnisu, okasnisu

spelta on ürgne teravili, millest on hiljem aretatud nisu. spelta toiteväärtus on suurem, kui nisul. spelta on inimesele paremini omastatav ning hää seeduvusega, sobib beebidele, lastele, vanuritele, sportlastele taastumisperioodiks. spelta sisaldab rohkesti b-grupi vitamiine, tsinki ja fosforit, väärtuslikke amino- ja rasvhappeid, süsivesikuid ja kiudaineid. terades on kasulikud ained jaotunud ühtlaselt, mis teeb ka püülijahu täisväärtuslikuks. kleepvalk ei ole nisuga võrreldes nii äkiline, mis tõttu küpsetised kerkivad vähem.

oder

oder on eesti alal kõige esimesena kasutusele võetud teravili. odrast tehti odraputru, pruuliti õlut, pandi tangu- ja verivorsti sisse, kõige kuulsam on odrakarask. fermente, b-, d-, e- ja a-vitamiine, tsinki,rauda, kaaliumi ja magneesiumi.

rohkem odra kohta https://et.wikipedia.org/wiki/Oder

kaer

sisaldab palju b1 vitamiini, lisaks rauda, kaaliumi, tsinki, magneesiumi, fosforit ja foolhapet. kaeras sisalduvad kiudained on veeslahustuvad, need on hääd maiuspalad sooltebakteritele. lisaks on kaer suur südamesõber 🙂

rohkem https://et.wikipedia.org/wiki/Kaer

tatar

tatar ei ole teravili, aga teda saab kasutada retseptides teravilja asemel. sisaldab b -rühma vitamiine, mineraalainetest rauda, tsinki, kaaliumi, seleeni ja vaske. ei sisalda gluteeni.

nisu

nisu on kõige populaarsem küpsetus teravili, oma suure kleepvalgu sisalduse pärast. mida rohkem on seda elastsem tainas saab.

Rohkem nisu kohta https://et.wikipedia.org/wiki/Nisu

hernes

hernes sisaldab hulgaliselt mineraalaineid: kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, naatriumi ja joodi, lisaks b- ja g-rühma vitamiine, c-vitamiine ja karotiine ning asendamatuid amiinohappeid

põlduba

põlduba on suure valgu- kiudaine- ja proteiinisisaldusega, sisaldab veel rohkesti kaltsiumi, fosforit, tsinki, mangaani, väävlit. tarvitada ainult kuumtöödeldult !

rohelised läätsed:

eestis kasvatatud rohelised läätsed. enne kartuli tulekut olid rohelised läätsed üks põhilisi toite eestlaste toidulaual. läätsed sisaldavad ohtralt valke, mineraale, lahustumatuid ja lahustuvaid kiudaineid , vitamiine( b grupi vitammine) ja mikroelemente nagu kaaliumi, fosforit, magneesiumi, rauda ja tsinki..

kanep

õlikanepiseemned sisaldavad tasakaalus omega 3 ja omega 6 rasvhapeid, e vitamiini, kaaliumi, magneesiumi, fosforit, väävlit, kaltsiumi, tsinki ja rauda.

lina

linaseemnetes leidub rohkesti asendamatuid rasvhappeid, valku, lima- ja kiudaineid, liht- ja liitsuhkruid, karoteene, A-, B-, E-, D-, PP- ja F- vitamiini. seemned on soovitav enne tarvitamist purustada. oluline on hoida seemned kuivas ja enne tarvitamist ei tohi neid leotda, lina sisaldab linamariini, mis niiskuses muutub sinihappeks ning mis on mürgine. soovituslik päevane tarvitatav linaseemnete kogus on 1-2 spl. Õigesti tarvitamisel on tegemist väga kasulike seemnetega !

kõige seda, mida me teraviljast teeme leiate jahude-helveste alt !