juhtus, et võromaa küngaste, metsade, rabade ja põldude  vahel said kokku võromaa naine ja tallinnast juurte juurde naasenud mees , neid ühendas ühine nägemus looduse ilust ja arusaam elurikkusest. nii nad hakkasidki koos rajama talu, kõpitsesid maja, rajasid kasvuhoone ja peenramaa, ehitasid kitsedele lauda, sündis esimene laps ja mõne aja pärast teine.  talu nimeks sai loona, mis tähendab loodut, loodust, väjendamkas meie austust emakese looduse vastu ning meie püüdlusi temaga kooskõla poole, õppides looduse sundimatut toimimist, müstilist ringkäiku ning pidevat loomist. juba alguses sai paika pandud, et meie toit kasvab ilma mürgita, meie maja materjalid on naturaalsed, energiavajadus madal ning jäätmete kogused minimaalsed. ehitasime veski ning talu arenes hobitalust tootmistaluks. püüame elus hoida peretalude traditsiooni, pannes kokku mängima traditsioonilise ja uue, vanad tarkused ja uued teadmised. pidasime ka oma talu rajamisest blogi loonatalu.blogspot.com

veski sünniloo, mis on osa talu loost, leiate loo alt